Definition and meaning of kohus

1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!

Allikas: Wikipedia

Kohus on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ.

Kuigi peamiselt lähtutakse kohtus sellest, et vaidlevate poolte vahel on erimeelsused arusaamas faktidest (faktiküsimused) või õigusest (õigusküsimused), võib mõningatel juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine.

Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume.

Kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus, tähendab see siiski üksnes seda, et "lõplikult mõistab õigust ainult kohus." Olemas on mitmed traditsioonilised erandid nagu kohtueelne menetlus, väärteomenetlus, distsiplinaarmenetlus (nt kinnipidamisasutuses või kaitseväes), vahekohus.

Kohtute ülesanded

Rahu tagamine

Rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Kui puuduks erapooletu institutsioon tülide lahendamiseks, võtaksid inimesed õiguse iseenda kätesse (veritasu). Tõenäoliselt ei peaks sellisele korra ning turvalisuse puudumisele vastu isegi primitiivne ühiskond, kuid leidub ka vastupidiseid arvamusi.

Avaliku võimu kontroll

Üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Nii on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise puhul kohtusse.

Kui üldise õiguse riikides teostavad järelevalvet tavalised kohtud, siis mandrieuroopa riikides on selleks tavaliselt spetsialiseeritud halduskohtud. Sellise lahenduse mudeliks on prantsuse Conseil d'État.

Põhiseaduslikkuse järelevalve

 Pikemalt artiklis Põhiseaduslikkuse järelevalve

Põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et seadused jm õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks (PS § 152).

Vaidluste lahendamine eraisikute vahel

Kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt (näiteks tekitatud hooletu tegevusega kahju või jäetud kokkulepitud rahasumma maksmata), on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida.

Kriminaalasjades esitatavad süüdistused

Ainult kohtud saavad mõista kellegi süüdi kuriteos, seda ei saa teha politsei või prokuratuur (Vt PS § 22 lg 1). Kohtud peavad tagama õiglase ja erapooletu menetluse ning ära hoidma alusetu süüdimõistmise.

Õiguse kujundamine ja loomine

Kuigi mandrieuroopa õigusruumis puudub stare decisis doktriin ja kohtud ei ole formaalselt võttes kohtud seotud eelnevate kohtuotsustega, järgivad nad tegelikkuses peaaegu alati eelnevat kohtupraktikat. Vastupidine olukord, kus sarnaste asjaolude põhjal tehtaks erinevaid otsuseid, tekitaks kahtlusi omavolis.

Kohtupraktika kujundamisest tuleb eristada olukorda, kus kohtud osalevad otseselt seadusandlikus protsesssis. Nii on Ameerika Ühendriikide Ülemkohtule delegeeritud menetlusõiguse koodeksite väljatöötamine.

Kohtuvõimu teostamise printsiibid

Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel

1. Separatsioon - kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.
2. Autonoomsus - kohtutel on sisemine enesehaldusõigus.
3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal)
4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda.
5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne).

Eesti kohtusüsteem

 Pikemalt artiklis Eesti kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju lahendavad esimese astme kohtutena 4 maakohut. Avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi ja muid haldusasju vaatavad esimese astme kohtutena läbi 2 halduskohut.

Teise astme kohtuteks on ringkonnakohtud, mis asuvad Tartus ja Tallinnas. Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi.

Riigi kõrgeim kohus on Tartus asuv Riigikohus, mis vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

Ajalugu

Iseseisva Eesti Vabariigi õigusmõistmise süsteemi algust saab lugeda 1918. aasta sügisest, kui Saksa okupatsioon 1918. aasta lõpus hakkas kokku varisema, asus Eesti Ajutine Valitsus peale muu korraldama ka kohtuala. Kohtuminister andis 2. detsembril 1918 korralduse enne 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Eestis asunud kohtuasutuste tegevusse astumiseks.

Kohtukorralduses tehti muudatused. Vallakohtud kaotati, poliitilised ja vaimulikud kohtuasjad allutati üldistele kohtutele. Eestis kujunes välja kolmeastmeline kohtusüsteem.Tsaariajaga võrreldes muutus Eesti kohtusüsteem üsna vähe. Rahukogud võtsid üle ka Tallinna ja Riia ringkonnakohtute funktsioonid. Peterburi Kohtupalati ülesanded läksid Tallinna Kohtupalatile ja Vene Keisririigi Senati rolli hakkas täitma Riigikohus Tartus.

Eesti üldkohtute süsteem oli järgmine:

Väiksemais tsiviil- ja kriminaalasjus oli esimeseks astmeks rahukohtunik, teiseks rahukogu ja kolmandaks Riigikohus.

Suuremais tsiviil- ja kriminaalasjus oli esimeseks kohtuks rahukogu, teiseks Kohtupalat ja kolmandaks Riigikohus. Esimene Riigikohtu istung toimus 14. jaanuaril 1920 Tartu raekoja saalis.

1935. aastal nimetati rahukohtunikud ümber ringkonnakohtunikeks, rahukogud ringkonnakohtuteks ning Kohtupalat Kohtukojaks. Riigikohus viidi Tartust Tallinna.

Pärast 1940. aast juunipööret, toimusid suured reformid. Põhjalikud ümberkorraldused toimusid 1. jaanuarist 1941, millega kogu endine kohtusüsteem likvideeriti. Kõrgeimaks sai kohtuinstantsiks sai Eesti NSV Ülemkohus, millele allusid maakonnakohtud (11) ja rahvakohtud. Kohtute moodustmise põhimõtted muudeti, ENSV Ülemkohtu liikmed tuli valida Eesti NSV Ülemnõukogus. Ülekmohtu liikmed määratsi ametisse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Maakohtute kooseisud määrati samuti ÜN Presiidiumi poolt, rahvakohtud kuulusid valimistele, kuid tegelikult määrati rahvakohtu eesistujad ÜN Presiidiumi poolt, vaid kaasistujad valiti.

Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal.

Allikad

• Annus, T. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2001, lk 118-125.
• Liventaal, J. Sissejuhatus õigusteooriasse. Loengumapp. Tallinn: Õigusinstituut 1998.

Kirjandus

• Ginter, J. Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem. Tartu: Juristide Täienduskeskus 1996.

Välislingid

• Justiitsministeeriumi kohtute lehekülg
• Riigikohus
• Tsiviilkohtumenetluse seadustik
• Väärteomenetluse seadustik
• Halduskohtumenetluse seadustik
• Kohtute seadus.

arc:ܒܝܬ ܕܝܢܐ.